Euroopa naaritsa ex situ tegevused Eestis

1. Eesmärgid
2. EEP Programm
3. Tegevused Tallinna Loomaaias

3. Tegevused Tallinna Loomaaias

   3.1 Ohustatud Liikide Keskus (OLK)
Pärast naaritsate regulaarse paljundamise saavutamist otsustati Tallinna Loomaaia juurde ehitada nn. Ohustatud Liikide Keskus (OLK). Selle esialgseks funktsiooniks plaaniti naaritsate paljundamist ja pidamist võimalusega edaspidi keskust laiendada teiste liikidega, kelle püsimajäämise aluseks oleks intensiivne tehistingimustes paljundamine. Keskus plaaniti eraldiseisvana ja külastajatele suletuna. Keskuse esialgseks mahuks plaaniti 200 naaritsat.

OLK plaaniti üles ehitada üksteisest veidi eraldatud ja 40 loomale kohtaandvate moodulitena. Sellise skeemi rakendamiseks oli kaks kaalutlust:

• Esimese mooduli ehitamisega välja selgitada need puudused, mida planeerimise järgus ei suudetud ette näha ja siis järgmiste moodulite väljaehitamisel need kõrvaldada.
• Eraldiseisvad moodulid annavad teatud võimaluse loomi veidi eraldada haiguspuhangute puhul.

OLK väljaehitamine on suures osas jäänud Tallinna Loomaaia kanda, kuid teatud osa on suudetud korvata ka sihtasutuse "Lutreola" kaudu mitmete toetajate poolt.

Esimese mooduli ehitamist alustati 1998. aasta sügisel ja see valmis talveks (Foto 11). Teine moodul, mis võttis arvesse esimese puudujääke, sai valmis aastaks 2000 (Foto 12). Järgmiste moodulite ehitus on jäänud seisma seniks kui leiame selle töö jaoks finantseerija.

Naaritsatel on aedikud mõõtmetega 2x4 meetrit. Kuna esimene moodul puhul osutuks veaks ainult võrk-vaheseinte kasutamine, siis teises moodulis ehitati loomade vahele vineerist vaheseinad. See oli oluline kuna selliste üksikliku eluviisiga loomade pidev teineteise nägemine tekitas loomades liigset stressi. (Foto 13)
Esialgu kasutame loomade ujumise tarbeks suuri plastanumaid. Tulevikus proovime tekitada loomadele paremad ujumisvõimalused.
Loomade pesakastid koosnevad kahest vaheseinaga eraldatud osast, mida on võimalik vastava lukuga eraldada. (Foto 14).


   3.2 Käitumusliku repertuaari vaesestumine tehistingimustes ja loomade treenimine loodusesse laskmiseks

Me pöörasime tähelepanu just järgmistele küsimustele:

• Inimkartlikkuse suurendamine
  Vähendati miinimumini kontakti talitajatega ja teiste inimestega. Selleks kaeti aedikute seinad vineeriga (Foto 15). Aedikud varustati rikkalikult kõikvõimalike kändude, kivide ja okstega, pesakast aga eemaldati. Sellisel viisil pidi loomad endale ise aedikus pesad ja varjupaiga tegema ning talitajad ei sekkunud nende ellu pesakastide puhastamisega. Loomadele anti vaid elus toitu ning seda läbi spetsiaalse kaldtoru ning erinevatel aegadel (Foto 16). Toru avati kaugelt vastava trossi abil - sel viisil loodeti vähendada looma jaoks assotsiatsiooni: toit - inimene.
• Saakloomade tabamine
  Et väljavalitud loomad omaksid oskusi elustoidu tarvitamisel, andsime loomadele samasuguseid looduslikke toiduobjekte, mis ootasid naaritsaid ees Hiiumaa looduses: pisiimetajad (leethiired, kaelushiired), raba - ja rohukonnad (Foto 17), eluskalad (Foto 18). Viimaste püüdmise treenimine kombineeriti ujumise õpetamisega.
• Ujumise ja kalapüügi oskuste treenimine
  Nagu meie varasemad uuringud näitasid, ei oska osa naaritsaid, kes tehistingimustes sündinud ja omanud vähe juurdepääsu veele, ujuda. Lausa vastupidi, nad pelgavad vett. Seetõttu treenisime kõikide väljavalitud isendite ujumis- ja kalapüüdmisvõimet. Selleks kasutasime aedikut suure basseiniga, mis oli sisustatud kivide ja kändudega. Sellesse lasti vett, nii et tase ulatus vaid paari sentimeetrini. (Foto 19) Sinna lasti lahti eluskalad ning anti neile aega kohaneda ja varjuda basseini sisustuse keskel. Siis lasti aedikusse lahti naaritsad, kes üsna kiiresti leidsid veest seal peituvad kalad. Seejärel järk-järgult veetaset tõsteti ning pakuti naaritsatele eri veetasemete juures võimalust basseinist kala püüda. Katse lõpuks oli naaritsatel kinnistunud seos vee ja seal olevate kalade vahel ning nad ujusid, sukeldusid ja püüdsid kalu innukalt ka kõrge veetaseme juures (Foto 20).
• Kiskjakartlikkus
  Kiskjakartlikkuse treenimine osutus kõige keerukamaks ning paraku jäid ka meie treeningute tulemused väga tagasihoidlikeks. Üsna selgelt on vaja katsetada uusi võtteid naaritsate kiskjakartlikkuse suurendamiseks. Seda enam, et meie esimesed naaritsate loodusesselaskmised on näidanud, et kiskjad ja röövlinnud on peamine loomade surevuse põhjus.
  Esialgne kavatsus oli viia naarits kandepuuris korraks kiskja (meie katse puhul rebase) aedikusse, et ründav rebane tekitaks naaritsal tugeva šoki ning seega tekiks hirm kiskja lõhna ja käitumise vastu. Eelkatse mingiga ebaõnnestus täiesti - rebased kartsid paaniliselt kandepuuris istuvat minki ja ainult nuusutasid teda kaugelt (Foto 21).
  Seetõttu kasutasime naaritsatel kiskjahirmu tekitamiseks Tallinna loomaaia valvekoeri, kel ühekordselt võimaldati rünnata naaritsat läbi aediku võre. Sellist hirmutamist viisime läbi ainult üks kord, kuna korduvad naaritsa hirmutamised võiksid viia vastupidisele tulemusele - naaritsad harjuvad ründava kiskjaga(koeraga), kuna saadud kogemus näitab neile, et tegelikult midagi hullu nendega ei juhtu.

Muud loomadega läbiviidud protseduurid:

• Loomade varustamine raadiosaatjatega. Loomad varustati kuu aega enne loodusesse laskmist raadiosaatjate makettidega, et näha millist mõju need loomade käitumisele avaldavad. Need raadiosaatjad kaaluvad umbes 10 grammi (slide) ja toodetud firmas Biotrack Ltd (http://www.biotrack.co.uk/) poolt. (Foto 22).
  Vaatlused näitasid, et loomad esialgu hõõruvad end kõvasti vastu aedikus olevaid esemeid, kui viimaks harjuvad saatjaga. Samuti on saatjatega loomad esialgu pelglikud vette minnes, kuid ajapikku loomad harjuvad.
• Loomade varustamine mikrokiipidega. Kõik loomade varustati mikrokiipidega, et hiljem, ilma saatjateta oleks võimalik neid identifitseerida. Kasutasime firma TROVAN mikrokiipe (Foto 23) (http://www.trovan.com/TRANSP-1.HTM)
• Kõikidelt loomadelt on võetud koeproovid, et hiljem oleks võimalik DNA baasil uurida Hiiumaal tekkiva asurkonna arengus toimuvaid geneetilisi muutuseid.
• Samuti vaktsineeriti kõiki loomi marutaudi vastu.

   3.3 Tehistingimustes paljundamise uudised

Tehistingimustes paljundamise tulemused Tallinna Loomaaia Ohustatud Liikide Keskuses